Kui te olete kunagi kohanud mõnda (endist) lasteaialast, kes hakkab kohe-kohe esimesse klassi minema, siis te kindlasti teate seda õhinat, millega nad kooli minna tahavad. Neil silmad säravad, kui nad koolist räägivad ja nad tõesti-tõesti kannatamatult ootavad, et saaks juba kooli minna.
Mul on seda väga valus vaadata. Ah et miks? Sellepärast, et nende õhin ja ootused on meie, täiskasvanute, poolt loodud ning põhinevad meie poolt räägitud pooltõdedele ning valedele. Ning kahjuks peavad nad varem või hiljem pettuma. Üldjuhul on esimese veerandi lõpuks lapsel unelmad purustatud ning hall argipäev näitab oma tegelikkust.
Et miks ma nii väidan. Mida ootavad lapsed koolist? Mida me neile sellega seoses räägime? Põhimantra, mida me lasteaialastele kooliga seoses esitame on järgmine: "Seal saad palju uusi toredaid sõpru. Te teete seal palju huvatavaid asju ning saate targaks. Seal on toredad õpetajad, kes teiega tegelevad."
On umbes nii.... ja kas pole siis kõik sellest tõde? On ju koolis palju toredaid lapsi ja minnakse kooli ju uusi asju teada saama ning õpetajad on ka üldiselt ikka toredad ja lastest hoolivad inimesed. Nii et kõik oleks nagu õige. Või kas ikka on? Vaataks neid mantra osasid natuke lähemalt.
"Sa saad seal palju uusi toredaid sõpru."
Tõesti-tõesti. Koolis on palju lapsi ning enamik leiab endale koolist ka vähemalt mõne sõbra. Nii et selles osas nagu tõde. Küll aga jätame me selles osas välja asjaolu, et suuremal osa koolilastest (les enamik on uuest koolitulijast vanemad) on sellest lapsest täiesti suva ning ei tee temast kunagi välja. Selleski pole ju tegelikult midagi eriti hullu. Lisaks aga jätame me ütlemata, et vägagi tõenäoliselt saab seal koolis olema ka neid lapsi, kellele meeldib teisi mõnitada ja solvata, või siis veel hullem - kakelda ja lüüa. Arvestades koolides tehtud uuringuid, kus 60% lastest on tunnistanud kokkupuudet koolikiusamisega, siis on enam kui tõenäoline, et sellega puutub kokku ka uus koolilaps. Aga selle väikese "pisiasja" jätame me õhinal kooliminemist ootavatele entusiastidele ütlemata. Minu jaoks on see umbes samaväärne, kui saata sõjatsoonis teele auto marsruudile, öeldes et "Tee on miinidest vaba" ja jättes lisamata lõppu "40% ulatuses".
"Te teete seal palju huvitavat ja saate targaks"
Ka see on ju tõsi... selleks ju kooli minnaksegi, et uusi teadmisi saada ja uued teadmised maailma kohta ongi ju huvatavad... või kuidas? Aga ka siin jätame me lastele mainima väikese pisiasja. Sõna "huvitav" ei tähenda, et koolis tehakse neid asju, mis konkreetsele lapsele huvi pakuvad. Ei sugugi. Tegelikkuses, ehk siis täiskasvanute keeles, tähendab "huvitav" antud kontekstis hoopiski "seda, mida täiskasvanud on otsustanud, et te peate teadma". Ja kui siis mõni laps ikkagi tahab tegeleda endale huvipakkuvate asjadega, siis seda nimetatakse tunni segamiseks ning ta saab õpetajalt pahandada.
Ja mis puudutab targaks saamisesse.... siin on muidugi palju debativäärilist, aga üldiselt on teada, et koolis õpivad lapsed ruttu ära selle, et koolis ei ole nende peamine ülesanne teadmiste omandamine, vaid hoopis edukalt kontrolltööde ja eksamite tegemine. Jah, kontrolltöö edukaks tegemiseks tuleb selleks momendiks endale hulk fakte pähe tuupida, kuid need võib rahus pärast hinde saamist ära unustada ja järgmise töö jaoks järgmisi fakte tuupima hakata. Või kui huvitav või targakstegev on lehekülje kaupa maalida "Oo"-d ja "Aa"-d või siis pähe tuupida lauseid nagu: "Vahe lahutamise omadus: selle asemel et lahutada arvust vahe, võib enne lahutada vähendatava ja siis liita vähendaja või enne liita vähendaja ja siis lahutada vähendatava."
Teeb palju targemaks ja on lapse jaoks röögatult huvitav... või kuidas?
"Seal on toredad õpetajad, kes teiega tegelevad"
Ärge arvakegi.. ma ei kavatse siin hakata kiruma, kui lollid ja õelad on meie koolide õpetajad. Ei hakka, sest ma ei arva sekundikski niimoodi. Jah, kindasti on ka õpetajate seas rumalaid ja kiuslikke inimesi, kuid ma siiski siiralt arvan, et neid on vähemus. Enamik õpetajaid keda mina tean, eriti just algklasside omad, on oma elukutse valinud pühendumisest. Nad tõeliselt hoolivad oma klassi lastest. Jah, noorematel õpetajatel on ehk natuke puudu kogemustest, kuid seda suurem on enamasti nende entusiasm. Vanematel õpetajatel ehk on mõnikord entusiasm maha kulunud, kuid seda korvavad kogemused. Nii et seegi lause siis tõde - on ju toredad õpetajad, kes lastega tegelevad. Nii ja naa... Õpetajad võivad olla nii toredad kui tahes, kuid lastega individuaalseks tegelemiseks pole neilt lihtsalt võimalust. Klassis on nii palju lapsi, tunnimaterjal vajab läbi võtmist, kord vajab hoidmist. Õpetajal pole vähimagi tahtmise juures võimalust ühe lapsega rahulikult minutite kaupa maas istuda ja suhelda. Nii et õpetaja küll on, aga konkreetse lapsega otsesuhtlemisest ei saa küll eriti rääkida.
Nii et mantrat "palju toredaid sõpru, huvitavad tegevused ja toredad õpetajad" tuleks reaalsuse huvides pisut täiendada. "Palju toredaid uusi sõpru, kuid ka hulk lapsi, kes teisi kiusavad; teete huvitavad tegevusi, kuid enamik aega teete siiski asju, mis sulle on tüütud ja ebameeldivad; toredad õpetajad, kellel kahjuks pole aega sinuga pikemalt suhelda." See on kahjuks hetkel palju reaalsem pilt, mis lapsi koolis ees ootab.
Kas aga siis ongi vaja laste õhinat ja ootust purustada selliste täiendustega. Ehh... ega ikka ei ole. Las neil olla see suur rõõm ja ootusärevus. Eks tegelikkus näitab peagi oma palet ja siis on lapsevanema roll olla õigel hetkel oma lapse jaoks olemas ja temaga rahulikult tekkinud olukorrad ja pettumused läbi arutada.
Ja tegelikult ei olegi probleem selles, et me lastele sellist mantrat sisendame. Probleem on hoopis selles, et kool ei ole selline koht... kuigi võiks ju olla. Kujutage ise ette, kui oleks tõesti selline kool, kus kõik täiskasvanud ja lapsed suhtlevad omavahel positiivselt, kus laps saab tegeleda tõesti talle huvipakkuvate asjadega (ja ei millegi tüütu ja ebameeldivaga - ja ärge tulle mulle ütlema, et nii ei ole võimalik targaks saada - on küll, maailm ongi üks pagamana huvitav koht ja selle tundmaõppimine on huvitav - kui seda kuivaks terminite pähetuupimiseks ja kontrolltööde tegemiseks ei aeta), kus õpetajad on tõesti toredad ja neil on aega ja võimalust lapsega individuaalselt suhelda.
Sellist kooli tahaks küll.....
8 kommentaari:
Tegelt selel esimese klassiga just nii ongi. Meil kadus suur tuhin kuskil jõuludeks või isegi varem. Just siis kui selguski, et koolis huvitavad asjad ei ole huvitavad minu lapsele...mõned ainetunnid siis.
Loen su blogi huviga, proovin leida head nõu, sest plaanin panna oma lapsed koduõppele sellest aastast. Üks alustamas 6. klassi ja teine 2. klassi. Põhjus on aga see, et soovime Eestist ära kolida. Ja kuna uue koduriigi keel on keeruline ja lapsed seda ei oska, siis arvame et aasta eestikeelset koduõpet kaugjuhtimise teel ja samas seal keeleõpet, võib meid aidata sissesulamisel, aga samas ei katke haridustee.
Seadus näeb ette, et avaldus koduõppele jäämiseks tuleb esitada koolile 20. augustiks. See siis juba paari päeva pärast ning riigipüha. Ma 100% ei tea, aga küllap siis on ka ok 21. esitatud avaldus. Ehk siis kui koduõppele tahate jääda, siis peaksite teisipäeval kohe kooliga suhtlema ja avalduse esitama.
Kas plaanite jääda laste "vana" kooli juurde või otsida mõne muu? Tavakooliga suhtlemine võib distantsilt keeruline olla - kui nad regulaarselt kontrolltöid jms tahavad. Seega ma sooviks vähemalt suhelda selle uue Rakvere Vanalinna kooliga, kellel on koduõppepered algatajate hulgas ning eraldi koduõppekoordinaator. Nendega saab usutavasti lihtsam olema sobiva koostööviisi leidmine. Waldorfkooli miinusena on ka nende puhul muidugi see aspekt, et õpikuid ja töövihikuid nende käest ei saa ja tuleb endal hankida. Meil oli eelmine aasta kahe lapse peale see kulu ca 200 euri (täpsem jutt eelmise aasta sügise tekstide hulgas kusagil olemas). Heh, ja teise klassi õpikud meil ju see aasta enam taerbeks ei ole, sest tütar nüüd kolmandat alustab, nii et põhimõtteliselt võin need ära anda. Sealt ka paljud töövihikud täitmata, sest me lõpus enam neid ei kasutanud.
Igatahes edu. Teil tundub vahva seiklus tulevat. Ja kui miskit infot veel tahaksid, siis võid mulle kirjutada. oppurid@gmail.com
Tänan vastamise eest. käisin koolis rääkimas ja EI vastust ei tulnud, soovitati avaldus teha. Homme kohe hommikul lähengi. Muidugi arvati, et kord poolaastas nagu näeb ette seadus last kontrollida võib olla liiga pikk vahe ja hea oleks teha seda iga kuu. Meile muidugi selline tihe Eestisse tulek oleks liig juba raha suhtes. Seega võib probleeme tekkida kuhjaga.
Kui mõelda teisele koolile, siis nii päris vist ei saa, et teen homme avalduse meie kodukooli aj siis kolin ümber Rakvere kooli. Keeruline olukord igatahes. eriti kui tähtajad peale pressivad.
Keeruline jah tähtaegade raames nii suuri muutusi teha.
Tavakoolidega see mure kahjuks tõesti, et nad pole koduõppega harjunud ja kipuvad seetõttu üle muretsema ning natuke oma tagalat kindlustama. Kord kuus vastamas käimine pole tegelikult absoluutselt vajalik ning ausalt öeldes võib lausa lõhkuda perele sobivat õppimiserütmi.
Ehk saate nendega kuidagi digitaalses suhtluses kokku leppida ja katsuda reaalsed kohalekäimised kasvõi kord veerandis teha. Seegi juba oleks parem.
Ja tegelikult tuli siit välja huvitav teema - et kui koduõpet on alustatud ühe kooli alt, kas siis saaks poole pealt teise kooli alla minna. Seaduses selle kohta otseselt midagi ei keelavat ega lubavat ei ole. Nii et hall ala ehk siis tegelikult vist sõltub reaalsetest kokkulepetest. Tean ühte konkreetset juhtumit, kus nii ka tehti - laps alustas koduõppel kooliaastat ühe kooli alt ja lõpetas teise kooli all. Nii et põhimõtteliselt võimalik.
Kannatlikku meelt ja küll kõik lõpuks laheneb.
Loen seda postitust juba mitmendat korda ja mõtlen, mida peaks üks kohe I klassi lapse ema sellest arvama... Üritan end mitte "üles keerata", ükskõik kummalt poolt vaadates siis ja seepärast ei hakka ma pikemalt kommenteerima. Aga peaks mainima, et see on siiani Su kõige must-valgem postitus. Kas ka mitte ainult pooltõde?
Katariina... vabandan selles osas... eks see natuke kuri ilmselt sai jah, aga väljendas sel hetkel minu siiraid tundeid ja mõtteid, mis tekkis telekas särasilmsete lastega tehtud intervjuusid vaadates. Ja tegelikult väljendab siiani.
Pooltõde on see loomulikult, sest ei arvesta kõikide erinevate koolitüüpide ja klassitüüpidega, vaid on häälestatud 20-pealiste klassidega tavakooli suunas. Ma tõsiselt loodan, et igasugustes erinevates erisuunalistes klassides - waldorf, hea algus jms ning väiksemates koolides, kus tekib tihedam side inimeste vahel - on olukord ehk teistsugune. Tean juhtumit, kus väikeses maakoolis käinud tüdrukut kiusati (sest ta kokutas ja tal olid prillid), kuid pärast waldorfkooli panemist oli ta väga õnnelik ja tahtis siiralt iga päev kooli minna. Nii et on ka selliseid kohti, kuhu lapsed tahavad minna.
Aga see minu kirjatükk... see väljendab minu kogemust reaalse eluga tavakooli raamides. Ja kahjuks... nii palju kui ma seda kirjatükki loen... ma kahjuks tõesti usun seda, mida seal kirjutan. Ma olen seda näinud oma laste pealt, kes tõsiselt õhinal ootasid kooliminekut. Ma olen seda näinud teiste inimeste laste pealt.
Loomulikult ei kata minu kogemus kõiki lapsi ja kõiki juhtumeid. Loomikulikult on lapsi, kes lähevad hommikul rõõmuga kooli, mitte ei alusta päeva lausetega "Ma ei taha kooli minna" või "Ma vihkan kooli". Aga ka kõiksugu Eesti koolide kohta tehtud uuringud räägivad ühte keelt - akadeemiliselt oleme me edukad, kuid õpilaste rahulolu ja heaolu poole pealt ühed hullemad. Nii et ka selles osas ma arvan, et statistiliselt enamik lapsi siiski mingil hetkel oma kooliminekut saatva õhina ära kaotavad.
Võib vabalt juhtuda, et sinu lapsel on koolis tore. Ja üsna kindel on, et ta sealt mõne sõbra leiab. Ja niipalju, kui ma sind tean, siis oled sa kindlasti pärast koolipäeva tema jaoks olemas, et tema muljeid kuulata - nii positiivseid kui negatiivseid - ning aitad tal erinevate situatsioonidega kohaneda. Ja see ongi peamine.
Lasteaiast kooli mineja eeliseks on see, et enamus klassikaaslasest on juba tuttavad ja on ka omad sõbrad tekkinud. Meil on hetkel kodust tulijaid 3-4 ja needki eelkoolist tuttavaks saanud. Seega sõprade muret küll pole.
Mainimata jäi, et lasteaedu on piirkonnas ainult üks - seega kõik, kes seal käinud on omavahel tuttavad :)
Postita kommentaar